Tenerife ajalugu: guantšidest tänapäevani

2000-aastane lugu seitsmeks peatükiks

Tenerifeel on ajalugu, mis ulatub enam kui kaks tuhat aastat enne esimese turisti lennukilt astumist. Saarel elas põlisrahvas, kes elas isolatsioonis üle aastatuhande, pidas 15. sajandil üht tugevamat vastupanuvõitlust Hispaania vallutuse vastu ning sai hiljem oluliseks peatuspunktiks Atlandi kaubandusteedel Ameerikasse. Isegi Horatio Nelson kaotas parema käe, üritades Santa Cruzi vallutada.

See juhend käsitleb Tenerife tegelikku ajalugu kronoloogilises järjekorras: guantšid, Hispaania vallutus, koloniaalperiood, piraadirünnakud, Nelsoni ebaõnnestunud invasioon ja turismi areng 20. sajandil. Ei müüte, ei ebamäärast "rikast kultuuripärandit", ainult see, mis tegelikult juhtus ja kus saab tänapäevalgi tõendeid näha.

Guantšid: Tenerife algsed elanikud

Guantšid olid Tenerife põlisrahvas. Mõiste viitas algselt ainult Tenerife elanikele, kuigi tänapäeval kasutatakse seda tavaliselt kõigi seitsme Kanaari saare aborigeenide kohta.

Kust nad tulid. Guantšid olid amazigi (berberi) päritolu Põhja-Aafrikast. Nende keel (nüüd väljasurnud, kuid killud elavad edasi kohanimes ja ajaloolistes allikates) näitab selget sarnasust berberi keeltega. Geneetilised uuringud kinnitavad Põhja-Aafrika päritolu: tänapäeva Kanaari saarlastel on sõltuvalt saarist endiselt 16–31% guantši autosomaalset DNA-d.

Millal nad saabusid. Dateerimine on vaieldav. Icod de los Vinosse jääva Guantšide koopa arheoloogilised tõendid viitavad keraamikaanalüüsi põhjal asustusele alates 6. sajandist eKr. Iidse DNA uuringud on leidnud genoome, mis pärinevad umbes aastast 1031 eKr. Kõige levinum hinnang on, et nad saabusid etapiti esimese aastatuhande jooksul eKr. Kuidas nad ületasid umbes 100 km laiuse veetee Põhja-Aafrikast, jätmata mingeid tõendeid paatide või navigatsiooniteadmiste kohta, jääb üheks Kanaari saarte arheoloogia suurimaks mõistatuseks.

Kuidas nad elasid. Guantšid elasid peamiselt looduslikes koopades ja vulkaanilistes torudes, kuigi on leitud ka maapealseid asulaid kuivkivikonstruktsioonidega. Nende majandus põhines kitsesel ja lambakarjandusel, lihtsal põllumajandusel (oder, nisu, oad) ning piiratud kalapüügil. Nad valmistasid gofiot (röstitud terajahu, mida Kanaari saartel tänapäevalgi süüakse) ning tootsid keraamikat, luuinstrumente ja riideid kitsenahadest.

Kuidas nende ühiskond oli korraldatud. Kui hispaanlased 1494. aastal saabusid, elas Tenerife saarel hinnanguliselt 15 000–30 000 guantšit, jagatud üheksaks menceyatoks (kuningriigiks): Anaga, Tegueste, Tacoronte, Taoro, Icod, Daute, Adeje, Abona ja Guimar. Igaüht valitses mencey (ligikaudu kuningale vastav juht). Need üheksa piirkonda vastavad ligikaudu tänapäevase Tenerife aladele, mis kannavad endiselt neid nimesid.

Religioon ja matmiskombed. Guantšid austasid Mageci (päikeseJumal) ja Chaxiraxit (emajumalanna, kes sünkretiseeriti hiljem Kanaari saarte kaitsepühaku Candelaria Neitsi Maarjaga). Teide mäge peeti kurja vaimu Guayota elupaigaks. Nad harrastasid muumifitseerimist tehnikatega, mida teadlased on võrrelnud vana-Egiptuse omadega. Tenerife saarel on leitud üle 200 guantši muumia, suurim kontsentratsioon on Barranco de Herquese orus.

Hispaania vallutus (1494–1496)

Kanaari saarte Hispaania vallutus algas 1402. aastal, kuid Tenerife pidas vastu kauem kui ükski teine saar. Esimene tõsine katse Tenerife vallutada tehti 1464. aastal, enam kui 30 aastat enne selle lõplikku langemist.

1494. aastal maandus Alonso Fernandez de Lugo (kelle nime kohtab kogu saare tänavanimedes) tänapäevase Santa Cruzi lähedal rannikul üle 1000 mehega, sealhulgas Kastiilia sõdurid, juba vallutatud saarte kanaarlased ja ratsaväeüksus. Neli üheksast guantši menceyast (Guimar, Adeje, Abona ja Anaga) sõlmisid vallutajatega rahulepingud. Ülejäänud viis keeldusid alistumast.

Acentejo esimene lahing (31. mai 1494). Kui de Lugo väed liikusid sisemaale Taoro (tänapäevane Puerto de la Cruz ja La Orotava) suunas, löödi neid kuristikus varitsusest, mille korraldas mencey Bencomo ja tema poolvend Tinguaro juhtimisel guantši sõdalased. Hispaanlased said laastavalt lüüa, kaotades umbes 80% oma jõududest. De Lugo ise sai haavata ja pääses vaevu. Tänapäevane La Matanza de Acentejo linn ("Acentejo veresaun") tähistab selle lahingu toimumispaika.

De Lugo naasmine (1495). Olles müünud oma varanduse uue kampaania rahastamiseks, naasis de Lugo 1000 Granada sõja veteraniga koos ratsaväega. Novembris 1495 said guantšid lüüa Aguere lahingus (tänapäevase La Laguna lähedal). Bencomo tapeti.

Acentejo teine lahing (25. detsember 1495). Guantšid, keda nüüd juhtis Bencomo poeg Bentor ja keda oli nõrgestanud epideemia (tõenäoliselt hispaanlaste toodud rõuged), said lüüa sama lahingupaiga lähedal. Kolmetunnise lahingu järel surutsid hispaanlaste tulirelvad ja ratsavägi nad alla. Tänapäevane La Victoria de Acentejo linn ("Acentejo võit") tähistab seda paika.

Vallutus lõppes ametlikult 25. juulil 1496 Orotava orus sõlmitud Los Realejoste lepinguga. Öeldakse, et Bentor viskas end pigem kaljult alla, kui alistuda Hispaania võimule. Paljud guantšid orjastati vaatamata paavstlikule keelule kanaarlaste orjakaubandusele alates 1434. aastast. 1511. aastal anti käsk vabastada kõik guantši vangid.

Mõne põlvkonnaga sulandusid guantši keel, kultuur ja identiteet suuresti koloniaalsesse Hispaania rahvastikku. Kuid nende geneetiline pärand püsib: tänapäeva tenerifelastel on märkimisväärne põlisrahva päritolu.

Koloniaalegne Tenerife (16.–18. sajand)

Pärast vallutust kujundati Tenerife kiiresti ümber. San Cristóbal de La Lagunast sai esimene pealinn, mis planeeriti võreplaani järgi, millest sai hiljem Hispaania koloniaallinnade mudel Ameerikas. La Laguna ajalooline kesklinn on nüüd osaliselt just selle põhjuse tõttu UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud.

Põllumajandus ja kaubandus. Hispaanlased raadistasid suured alad kohalikust männimetsast ja istutasid suhkruroo. Kui suhkruhinnad langesid, nihkus majandus veini tootmisele (eriti magus Malvasia, mis sai kuulsaks üle kogu Euroopa ja mida mainis Shakespeare). Hiljem lisandusid košenill (putukatest toodetud punane värvaine), tubakas, tomatid ja lõpuks banaanid, mis on tänapäevalgi oluline kultuur.

Atlandi kaubandusteed. Tenerife asukoht Euroopa, Aafrika ja Ameerika vahel tegi sellest elutähtsa peatuspunkti. Christopher Columbus peatus 1492. aastal oma esimesel Ameerika-retkel naaberresel La Gomeral. Magellan valis 1519. aastal oma ümbermaailmareisi alguspeatuseks Tenerife. Santa Cruzist sai suur sadam, mis ühendas Hispaaniat tema Ameerika kolooniatega.

Piraadirünnakud. See strateegiline tähtsus tõmbas ligi soovimatut tähelepanu. Piraadisalgad patrullisid Assooride ja Kanaari saarte vahelisi vesi 16. sajandist alates, rünnates laevu ja rannikulasulaid. Aprillis 1657 ründas Inglise admiral Robert Blake Santa Cruzis Hispaania aardekambrilaevastikku ja hävitas selle.

Massiline emigratsioon Ameerikasse. Alates 17. sajandist emigreerus suur hulk kanaarlasi Hispaania kolooniatesse, eriti Venezuelasse, Kuubale ja Puerto Ricosse. See side on tänapäevalgi nähtav ühisosades perekonnanimedena, toidutraditsioonides ja erilises Kanaari Hispaania aktsendis, mis kõlab rohkem Kariibi Hispaania kui mandri Kastiilia moodi.

Nelsoni ebaõnnestunud invasioon (1797)

25. juulil 1797 üritas Briti kontraadmiral Horatio Nelson vallutada Santa Cruz de Tenerifet umbes 900 mehega, lootes haarata Hispaania aardealust ja kindlustada strateegiline baas Atlandi ookeanis. Rünnak ebaõnnestus täielikult.

Kindral Antonio Gutierrezi juhtimisel valmistunud Hispaania väed olid valmis. Santa Cruzi kitsad tänavad soodustasid kaitsjaid ja Briti maabumisüksusi kohtasid tugev suurtükituli ning musketitulistamine. Nelson juhtis isiklikult ühte maabumisüksust, kuid teda tabas haaklaskuul paremas käes, kui ta üritas maabumaasuda. Käsi tuli samal ööl amputeerida.

Britid olid sunnitud taanduma suure kaotusega. Rüütelluslikus žestis saatis kindral Gutierrez alistunud Briti vägedele enne lahkumist veini ja leiba. Nelsoni kahur El Tigre (kahurist, millest arvatavasti tulistas haavav lask), on endiselt Santa Cruzis välja pandud.

See oli üks Nelsoni karjääri haruldastest kaotustest ja on tänapäevalgi Santa Cruzile kohalik uhkus. Sündmus oli ka pöördepunkt Nelsoni karjääris, kes võitis ühe käega nii Niiluse lahingu kui ka Trafalgari lahingu.

19. ja 20. sajand: põllumajandusest turismini

1821. aastal sai Santa Cruzist kogu Kanaari saarte provintsi esimene pealinn. See ei meeldinud Las Palmasele (Gran Canaria) ning pärast enam kui sajapikkust rivaalitsemist jagas Madrid 1927. aastal arhipelaagi kaheks provintsiks: Santa Cruz de Tenerife (Tenerife, La Gomera, La Palma ja El Hierro) ning Las Palmas de Gran Canaria (Gran Canaria, Lanzarote ja Fuerteventura). See jaotus kehtib tänaseni, kusjuures kaks pealinna vahelduvad Kanaari saarte valitsuse asupaigana.

Banaanimajandus. 19. sajandi lõpus kasvas banaanikasvatus, mis muutis Tenerife põllumajandusmaastikku oluliselt. Briti kaubandusettevõtted asutasid banaaniekspordi ettevõtteid ja eripärane väike Kanaari banaan (erinev Kesk-Ameerikas kasvatavatest suurematest sortidest) sai saare peamiseks eksportkultuuriks. Banaanipalmiaiandused katavad tänapäevalgi suure osa põhjarannikust.

Varajane turism. Tenerife hakkas külastajaid meelitama 19. sajandi lõpus, algul tervislikel eesmärkidel meelitati jõukaid Põhja-Euroopa külastajaid. Puerto de la Cruzist sai esimene kuurortpiirkond.

Massiturism. Tegelik muutus tuli 1960ndatel aastatel lõunaosas asuva Reina Sofia lennujaama arendamise ja suurte kuurorthotellide ehitamisega Playa de las Americase ja Los Cristianose ranniku äärde. Kahe aastakümnega asendas turism põllumajanduse kui saare esmase majandustegevuse. Tänapäeval võtab Tenerife vastu umbes 6 miljonit külastajat aastas, muutes selle kõige külastusrohkemaks Kanaari saareks.

Tenerife tänapäeval

Tenerife on Hispaania autonoomne kogukond, millel on oma saare valitsus (Cabildo). Elanike arv on umbes 950 000 inimest, mis teeb sellest kõige tihedamalt asustatud saare Kanaari saartel ja kogu Hispaanias. Pealinn on Santa Cruz de Tenerife.

Ametlik keel on hispaania keel. Kanaari aktsent ja sõnavara erinevad mandri Hispaania omast, olles mõjutatud portugali keelest, guantši keelest ja Ladina-Ameerika hispaania keelest (tänu sajandite pikkusele emigratsioonile ja tagasipöördumisele).

Majandus põhineb ülekaalukalt turismil, kusjuures teenindussektor moodustab umbes 75% SKT-st. Põllumajandus (banaanid, tomatid, kartulid, vein) ja ehitus moodustavad suurema osa ülejäänust. Saar on osa EL-ist, kuid sellel on erimajanduspiirkond madalamate maksudega kui mandri-Hispaanias (IGIC IVA asemel, praegu 7%).

Guantši pärand on endiselt nähtav kohanimes (Tacoronte, Tegueste, Adeje, Guimar, Icod, Anaga), gofios (mida paljud kanaarlased söövad igapäevaselt), lucha canarías (Kanaari maadlus, traditsiooniline spordiala) ning jätkuvas auväärtamises Candelaria Neitsi Maarja vastu, Kanaari saarte kaitsepühaku vastu, kelle päritolu ulatub tagasi guantši jumalannani Chaxiraxi.

Kus näha Tenerife ajalugu

Museo de Naturaleza y Arqueologia (MUNA). Santa Cruzis. Tenerife peamine arheoloogiamuuseum. Hoiab guantši muumiaid, tööriistu, keraamikat ja ulatuslikke ekspositsioone Kanaari saarte eelhispaaniaaegse kultuuri kohta.

La Laguna ajalooline kesklinn. UNESCO maailmapärandi nimistus. Võrepaigutus, mis sai Hispaania koloniaallinnade mudeliks. Vaata meie La Laguna juhendit.

Piramides de Guimar. Kuus astmepüramiidi Guimaris, muuseumiga, mis uurib nende võimalikke seoseid eelhispaaniaaegse kultuuriga. Selle uurimiskohaga tegeles Norra avastusreisija Thor Heyerdahl.

Castillo de San Cristobal. Santa Cruzi kindluse varemed, kus hispaanlased kaitsesid end Nelsoni rünnaku vastu. El Tigre kahur on läheduses eksponeeritud.

Cueva de los Guanches. Icod de los Vinosse, üks saare vanimaid arheoloogiakohti, kus on tõendeid asustusest alates 6. sajandist eKr.

La Matanza ja La Victoria de Acentejo. Kaks linna, mille nimed talletavad sõna-sõnalt Hispaania vallutuse kaks lahingut: "Veresaun" ja "Võit".

Avasta Tenerife CanaryVIP-iga

Tenerife ajaloolise põhjaosa (La Laguna, La Orotava, Icod de los Vinos, Garachico) külastamiseks sisaldavad CanaryVIP giidiga bussiekskursioonid neid peatusi koos hotelli peale võtmisega lõunast. Saare ajalugu kujundanud vulkaaniliste maastike vaatamiseks vaata Teide giidiga bussiekskursiooni.

Sirvi kõiki Tenerife ekskursioone